Üldajaloo osakonna retseptisoovitus jõuluõhtuks

Jõuluõhtu on tegelikult paastupäev. See ei tähenda, et pidusöök peaks ära jääma. Paastutoiduks sobivad kallis kala, hõrgud aiaviljad ja peen naps. Kesk- ja varauusaegses  Euroopas üsna laialt levinud arvamuse kohaselt ei kehtinud paastuaja lihasöömise keeld ka veeloomade kohta. Eriti kala moodi on teatavasti kopra sarvsoomustega kaetud saba.

Tänapäeval on kopratoitude valmistamine paraku üks unarusse vajunud kunst. Siinkohal on soovituseks üks vana retsept – head proovimist!

Võta üks ilus ja hea koprasaba. Lõika see nagu karpkala tükkides. Siis pane vesi tulele, nii et see keeb, lisa soola, aga mitte nii palju kui karpkala juures pannakse. Sa pead teadma, et selline saba ei ole nii pehme kui teised kalad, seepärast peab keemise ajal tüki võid potti viskama, mis on asi, millega kõik kõva lihaga kalad pehmeks saab teha. Kui nüüd saba keenud on, siis kurna keeduleem kastrulisse, lisa natuke puljongit, veini ja äädikat juurde ja lase keeda, pane ka juurde pipart, ingverit, kuivikupuru, sidrunikoort, võid, safranit ja suhkrut. Lase sellel kõigel hästi kokku keeda, kuni leem kenasti paksuks läheb. Pane nüüd ka koprasaba tulele, et ta ikka hästi pehmeks läheks. Nüüd olgu sul valmis võitaignast ring ümber kausi, millega toidu lauale paned, nii et see kõik pasteedi moodi välja näeb.

Allikas:
Gottlieb Siegmund Corvinus. Nutzbares, galantes und curiöses Frauenzimmer-Lexicon. Leipzig, 1715.

Image

Koprajaht. – BnF, MSS. Latin 6822, f. 23r (Lõuna-Prantsusmaa, 15. saj II pool).

Keskaja lõpuks viis usin küttimine mõnes Euroopa piirkonnas kopra väljasuremiseni – näiteks Briti saartel nähakse tänapäeval kurja vaeva, et sadu aastaid kadunud liigi asurkonnad taastada. Eestis jagub kopraid aga enam kui küll ning nende küttimine on peaaegu kogu aasta jooksul lubatud. Millised osad koprast veel sisse- ja pealemäärimiseks kõlbavad ja milliste jahivõtetega see kaval loom kätte saada, loe pikemalt siit.